Ajalugu
1. septembril 1980 aastal avati Lasnamäel 13. Keskkool ja kohe alustas tööd ka muusikaklass kolmekümne õpilasega. Kaks esimest õpetajat olid Maile Harik (juhataja ja klaveriõpetaja) ja Sirli Rajaleid (akordion), 1981. aasta jaanuaris liitus Luule Jõeleht (akordion). Juba esimese õppeaasta lõpus toimus loeng- kontsert „ Kuidas mõista muusikat?”, millega pandi alus loeng- kontsertide korraldamise traditsioonile. Teisel õppeaastal suureneb õpilaste arv. Algab pikaajaline koostöö lasteaedade ja üldhariduskoolidega. Tänu muusikaosakonna õpilaste ja pedagoogide aktiivsele tegevusele toimus hulgaliselt kontserte koolis ja paljudel üritustel väljaspool kooli, kokku 20 aasta jooksul 171 esinemist. Muusikaosakonna tegevus laienes ja 1983. aastal alustasid õpinguid plokkflöödi eriala õpilased õpetaja Urve Sepa käe all. Õpilasi arendati mitte ainult eriala- ja solfedžotundides, vaid ka toimusid muusikaetenduste ja kontsertide ühiskülastused. Esimene suurem esinemine oli kooli ja muusikaosakonna V sünnipäeva puhul: kontsert Eesti Raadio lastesaates, kus esinesid solistid ja ansamblid ning lapsed rääkisid oma õpingutest. Selliseid kontserte andsime veel kooli X ja XV sünnipäeval ning Raadio 7-s toimus kuus lindistust.
1987. aastal alustasid õpinguid esimesed puhkpillide eriala õpilased ja kevadel mängis kontsertidel puhkpilliorkester. Muusikaosakonna tegevus arenes väga kiiresti ja paistis silma: kooli kogemustest ilmusid artiklid “Õpetajate lehes” ja ajakirjas “Haridus”, esineti ka „ Haridussaates”. Mererajooni haridusosakonna juhataja Eve Annus sai aru, et muusikalise põhihariduse andmist (pilliõpe, solfedžo, muusikaajaloo- ja orkestri ning ansamblitunnid) ei saa jätkata ainult lastevanemate finantseerimisel. 1988. aastal loodi Tallinna linnas pretsedent, kus haridusosakond hakkas osaliselt finantseerima üldhariduskooli muusikaosakonda. Õpetamise taset iseloomustavad praegu muusikamaailmas tuntud muusikud: helilooja Malle Maltis ( EMTA; lõpetas 1992), akordionist Tuulikki Bartosik (1990), Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner (1989).
Muusikakosakonna õpetajad ja õpilased korraldasid ühiseid kontserte Jõhvi, Tabasalu, Kiviõli, Abja, Kose Muusikakoolidega. Muusikaosakonnas said traditsioonideks iga-aastased kontsertreisid vabariigi koolidesse, esineti 17 koolis. Loeng-kontsertidega esineti Tallinna üldhariduskoolides ja lasteaedades. Raadio 7-s läksid eetrisse advendikontsertide sarjad. Muusikakosakonna õpilaste arv aina kasvas ja lastevanemate abiga rajati juurde klasse, kus sai õppida ligi sada muusikahuvilist. Muusikaosakonda oli igal aastal väga suur konkurss.
Muusikaosakonna tegevus laienes iga aastaga, alustati uusi projekte: alates 1995. aastast korraldati Lindakivi kultuurikeskuses kontserte Lasnamäe elanikele, 1996. aastal pandi alus kontsertidele Estonia Talveaias.
Esimene väliskontsertreis oli 1994. aastal Soome Vantaa Hämeenkyla Kooli. Meie õpilaste esinemine jättis väga hea mulje ja 1995. aastal kutsuti puhkpilliorkester esinema Europäevadele Vantaa Heureka teaduskeskuses. 1997. aastal osales puhkpilliorkester koolinoorte laulupeol ning Haridusministeeriumi ja Briti Nõukogu ühisprojektis Eesti Muusika Päevade raames. .
Muusikaosakonnas hakati esimesena vabariigis õpetama süntesaatorit. See pill oli paljudele õpilastele koju ostetud, kuid sellel ei osatud mängida. 1998. aasta oli muusikaosakonnale hariduse rahastamise ümberkorraldamise ja haridusosakonna likvideerimise tõttu väga kriitiline. Algas muusikaosakonna kõige raskem periood. Nii lastevanemad kui ka õpetajad soovisid, et aastakümnetega tehtud töö ei hääbuks. Lastevanemad võtsid kogu õppetegevuse rahastamise enda kanda. Algas kolmeaastane selgitustegevus Tallinna linnale, et saavutatu jätkamiseks ja Lasnamäe elanikele (117000 inimest) on vaja asutada munitsipaalmuusikakool. Olukorda tegi eriti keeruliseks see, et Tallinnas suleti sel ajal nii koole kui ka lasteaedu. Suur toetus oli Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktorilt Rein Kampsilt ning lastevanematelt, eriti J. Lumbilt, kes aitasid igati muusikakooli asutamisele kaasa. Lõpuks – pärast rohkete kirjade vahetamist ja selgitustööd muusikakooli avamise vajadusest – otsustati 2000. aasta 20. aprillil avada Tallinnas kolmas muusikakool – Lasnamäe muusikakool (Tallinna Muusikakool avati iseseisva koolina 1954 ja Nõmme Muusikakool 1953). Ühe etapi lõpuks ja teise alguseks oli puhkpilli-, rahvapilliorkestri ja akordioniansambli osalemine 2000. aasta mais kultuuripealinnas Helsingis “Nuori osaaja 2000” üritustel.
Alates 1. septembrist 2000 jätkus tegevus nagu varasematel aastatel Laagna Gümnaasiumi ruumides, kuid Lasnamäe muusikakooli said õppima tulla ka Tallinna teiste koolide õpilased. Lasnamäe Muusikakooli jääb juhtima väsimatu Maile Harik kuni 2016. aastani, arendades välja kaasaegse ja 20 eriala ning 3 orkestriga kooli.
Õpilaste arv kasvas iga aastaga. Juba 2000/2001 õppeaastal esinesid vaskpillide eriala õpilased edukalt vabariiklikul muusikakoolide konkursil ning rahvapilliorkester koolinoorte konkursil. Jätkus kontserttegevus Lindakivi kultuurikeskuses, Raadio 7-s, linnaosa koolides. Suursündmuseks kujunes kontsertreis Soome ja Rootsi 2001. aprillis, kokku anti neli kontserti. Nüüd, kui kogu tegevus on kindlalt rahastatud eelarvega, sai soetada uusi instrumente ja parandada õpitingimusi. 2002. aastal oli esimene õppereis Saksamaale ja Austriasse heliloojatega seotud paikadesse, hiljem kujunes sellest traditsioon. Need igati arendavad reisid toimusid kuni 2024. aastani. Kokku oli käidud 26 riigis.
Muusikakooli tegevus sai järjest hoogu ja väljundeid juurde, kooli arengut hakkas aga piirama ruumikitsikus. Lõpuks leiti lahendus.
Lasnamäe Muusikakoolile eraldati Tondiraba Keskkoolist kolmekorruseline majaosa ning algasid aastatepikkused ümberehitustööd, et kohandada ruumid muusikakoolile sobivaks. 2005/2006. õppeaasta II veerandit alustati aadressil Punane 69.
I korrus oli remonditud, koolil oli oma saal (hiljem hakati seda kammersaaliks kutsuma). II korrust ehitati järgmisel aastal ümber, kolmandal aastal sai kool kauni välimuse. Ümberehitused jätkusid õppetööga paralleelselt, praegu on koolil kolm saali ja avarad puhkeruumid. Muusikakooli väga head õpikeskonda tunnustati kvaliteediauhinnaga “Hea õpikeskkonnaga kool 2013”.
Tänu parematele võimalustele saab muusikakoolis praegu õppida kahekümnel erialal, sealhulgas oreli, basskitarri ja kontrabassi erialal, pop-jazzi osakonnas, elektronmuusika ringis. Traditsioonilisest vabariiklikust omaloomingupäevast kujunes 2011. aastal välja rahvusvaheline pianistide konkurss “Lustlik klaver”, kus esitatakse noorte heliloojate teoseid. Koolis tegutseb kolm orkestrit: noorte-, puhkpilli-ja sümfooniaorkester, instrumentaalansambel Lamuko, projektikoorid.
Tänaseks on kujunenud koolist rikkaliku pillipargi ja suurepäraste õpitingimustega muusikakool. Muusikakooli tegevuse arendajateks on pühendumisega töötavad pedagoogid.
Kooli ajaloost kirjutas –
Maile Harik (kooli asutaja ja esimene direktor) 1980 – 2016
